Pilt:Internet

Rinnavähk on kõige sagedamini naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Samal ajal peaaegu ei räägita sellest, et ka mehed võivad rinnavähki haigestuda.

Rinnavähk on haigus, mille käigus kujunevad rinna kudedes pahaloomulised (vähi)rakud.

Rind koosneb sagaratest ja juhadest. Kummaski rinnas on 15- 20 sagarat, milles on omakorda palju väiksemaid osi, mida nimetatakse sagarikeks.Sagarike otsas on tosinate kaupa pisikesi mugulaid. Sagaraid, sagarikke ja mugulaid ühendavad peenikesed torud, mida nimetatakse juhadeks.

Peale selle paiknevad igas rinnas veresooned ja lümfisooned. Viimastes voolab peaaegu värvitu vedelik, mida nimetatakse koemahlaks ehk lümfiks. Lümfisooned viivad organiteni, mida kutsutakse lümfisõlmedeks. Need on väikesed oakujulised moodustised, mida leidub kogu kehas. Nad filtreerivad lümfis sisalduvaid aineid ning aitavad võidelda infektsioonide ja haiguste vastu. Rindade lähedal leidub lümfisõlmede kobaraid kaenla all, rangluu kohal ja rindkeres.

Mees rinnavähk on harva esinev seisund, mis moodustab ainult umbes 1% kõigist rinnanäärme kasvajatest. Igal aastal haigestub Eestis vähki ligi 6000 inimest ja nendest 600 naist omakorda rinnavähki. Meeste haigestumise suuruseks on hinnanguliselt 1% ehk hinnanguliselt kuni 6 haigusjuhtu aastas. Seevastu Ameerika Ühendriikides diagnoositi 2008. aastal meessoost isikutel 1990 uut rinnavähi juhtumit ja see haigus põhjustas üle 500 surma.

Rinnavähki haigestumise võimalused:

• Vanus- rinnavähki on kõige sagedamini diagnoositud meestel vanuses 60- 70 eluaastat;
• Geneetiline eelsoodumus- rinnavähi esinemine esimese astme naissoost lähisugulastel (emal, õel);
• Kiiritus- varasem kokkupuude kiiritusega ja kiiritusravi saamine;
• Klinefelteri sündroom- normaalsel mehel on kaks sugukromosoomi (X ja Y). Meestel, kellel on Klinefelteri sündroom, on ekstra X kromosoon. Tulemuseks on see, et meeste on kokku 3 sugukromosoomi (XXY). Nimetatud sündroomiga meeste organismid toodavad rohkem östrogeeni ning mehed näevad välja naiselikud;
• Alkoholi liigtarbimine- meestel, kellel on maksatsirroos, on veres rohkem östrogeeni ja seega suurem risk haigestuda rinnavähki;
• Ülekaal- samuti seotud östrogeeni suurenemisega organismis.

Sümptomid

Valdaval enamusel rinnavähi juhtudest avastatakse rinnas „tükk“ (tihend). Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks. Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

• muutus rinna kujus või suuruses;
• valu või ebamugavustunne ühes rinnas;
• tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas;
• nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega;
• naha värvuse muutus;
• rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon;
• eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses.

Diagnoosimine

Kõik saab tõenäoliselt alguse külastusest perearsti (üldarsti) juurde, kes vaatab teid läbi ning määrab vajalikud uuringud ja analüüsid. Perearst võib teid suunata ka spetsialisti konsultatsioonile või ravile.

Eriarst küsib teilt enne läbivaatuse tegemist põetud haiguste kohta. Ta katsub teie rindu ja otsib suurenenud lümfisõlmi kaenlaalustest ja kaelalt. Tehakse ka röntgenülesvõte rindkerest, kardiogramm ja vereanalüüs, et kontrollida teie üldist tervislikku seisundit.

Kõiki alljärgnevaid uuringuid võidakse kasutatakse rinnavähi diagnoosimiseks:

• mammograafia- see on rindade röntgenuuring, mis on eriti kasulik varajaste muutuste avastamiseks rinnas, kui tükki ei ole veel tunda;
• magnetresonantsuuring- see on protseduur, milles kasutatakse magnetit, raadiolaineid ja arvutit. Nende abil tehakse mõnest keha piirkonnast detailsete piltide rida. Magnetresonantsuuringu abil on võimalik täpsemalt diagnoosida sõlmi, mis on kliinilise uuringu või iseseisva kontrolli käigus rinnast leitud. Samuti aitab magnetresonantsuuring eristada vähki armikoest. Uuringu tegemiseks ei kasutata üldse röntgenikiirgust;
• ultraheli- kasutatakse selleks, et näha, kas tükk rinnas on tihke või sisaldab vedelikku (tsüst). Rindadele määritakse spetsiaalset geeli ja üle selle piirkonna liigutakse helilaineid väljastava anduriga, mis meenutab mikrofoni. Arvuti muudab kaja pildiks rinnakoest. See uuring on valutu ja võtab aega vaid paar minutit;
• nõelbiopsia- see uuring kasutab veidi suuremat nõela kui eelmine. Protseduur viiakse läbi kohalikus tuimastuses, mis võimaldab arstil võtta biopsia (väikese koetüki). Proovi uuritakse laboris, et kontrollida selles vähitunnuste esinemist;
• maksa ultraheliuuring- maksa ultraheliuuring võib osutuda vajalikuks, et kontrollida maksa seisundit. See on valutu uuring, mis võtab aega vaid paar minutit;

Ravi

Üldjuhtudel toimub meeste rinnavähi ravi sarnaselt naistega. Vähkkasvajate ravis eristatakse kolme põhilist raviliiki: kirurgiline, kiiritus- ja medikamentoosne ravi. Kirurgiline ja kiiritusravi on suunatud kasvaja paikseks ehk lokaalseks raviks, medikamentoosne ravi on kogu organismi haarav üldravi ehk süsteemne ravi.                                                             

Harvadel juhtudel kasutatakse neid raviliike iseseisvate meetoditena, parima ravitulemuse saavutamiseks kombineeritakse nimetatud raviliike omavahel.

Ravi valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas haiguse staadiumist, kasvaja suurusest, levikust, agressiivsusest, patsiendi vanusest, haige üldseisundist ning patsiendi soovist. Varasemates staadiumites kasutatakse kirurgilist ravi, millele enamasti järgneb kiiritusravi. Kui esineb oht, et vähirakke võib olla ka mujal organismis, määratakse täiendav üldravi - hormoonravi või keemiaravi või mõlemad kombineerituna.

Kasutatud allikad: rinnavahk.ee, kliinikum.ee ja mammograaf.ee