Liikuv ehk retraktiilne munand

Retraktiilne ehk liikuv munand on patoloogia, mille puhul liigub munand edasi-tagasi oma loomuliku asendi (munandikot) ning kubemekanali vahel.

Kui munand asub kubemekanalis, saab seda liikuva munandi korral kerge vaevaga tagasi munandikotti juhtida. Ühe munandi paiknevus on tavaliselt teise munandi omast sõltumatu, näiteks võib poisil olla üks normaalne ning teine liikuv munand.

Peamised riskifaktorid on lühike seemneväät, kubeme piirkonna lõikustega kaasneva armkoe teke, traumad, põletikud ning pikaaegne jahedas kliimas viibimine koos füüsilise koormusega.

Peamine kaebus on munandi liikumine munandikoti ja kubemekanali vahel, st munand võib iseenesest munandikotti „ilmuda”, mõnda aega seal püsida ning mõneks ajaks jälle „kaduda”. Munandi liikumine toimub peaaegu alati ilma valu või ebamugavustundeta ning on enamasti ühepoolne. Siiski, liikuv munand on üks munandi keerumuse ehk torsiooni põhjusi. Liikuvast munandist tingitud kaebused mööduvad enamasti peale puberteedi algust ja munandi mahu suurenemist.

Uuringuna piisab diagnoosi täpsustamiseks kliinilisest läbivaatusest.

Ravina on kasutusel operatiivne ja poistel enne puberteeti ka hormoonravi.

Tüsistuseks võivad olla hilisemad viljakusprobleemid, munandi torsioon ja munandivähk.