Anatoomiliselt sisaldab munandikott munandeid, paratestikulaarselt asetsevaid munandimanuseid ja nendega seotud struktuure, mis transpordivad seemnerakke ning hoolitsevad munandite verevarustuse ja närviregulatsiooni eest.

Munandikoti suurenemine on alati seotud patoloogilise muutusega.

Peamised põhjused on munandi ja munandimanuse põletik, vedeliku kogunemine munandit ümbritsevate kestade vahele (hüdrotseele, spermatotseele), munandi veenilaiend, kaasasündinud suguteede anomaaliad, kubemesong, munandi torsioon, trauma või munandivähk.

Peamised kaebused on palpeeritav kolle või tuim valu/raskustunne munandikotis, valulik, turses ja tihe munand või munandimanus ning munandikoti turse ning naha värvuse muutus.

Uuringutena on lisaks kliinilisele läbivaatusele kasutusel ultraheli, vere-, uriini- ja spermaanalüüs kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia.

Ravi eesmärgiks on munandikoti muutusi põhjustava faktori kõrvaldamine.

Tüsistuseks võib olla viljatus ja hilisemad andropausi kaebused.

Munandi veenilaiend