Hüdrotseeleks nimetatakse ühe- või mõlemapoolset munandit ümbritsevate kestade vahelise vedeliku kogunemisega seotud patoloogiat.

Peamised riskifaktorid on munandikoti vigastus, infektsioonid suguteedes ja varasem kirurgiline ja kiiritusravi.

Peamised põhjused on looteeas (ligi 10% poistest esineb sünnimomendil vesimunand) esinevad anatoomilised patoloogiad ja täiskasvanueas põletikud, traumad või varasemad operatsioonid ja kiiritus munandikoti piirkonnas.

Peamine kaebus on ühe- või kahepoolne valutu munandi suurenemine.

Uuringuna kasutatakse lisaks kliinilisele läbivaatusele ja põletikutestidele (sperma ja eesnäärme sekreedi uuring, bakterikülvid) ultraheliuuringut.

Ravina kasutatakse täiskasvanutel kirurgilist korrektsiooni, vastsündinutel kaob hüdrotseele enamasti esimese aasta jooksul iseenesest.