Kuigi väga harva, võib rinnavähk esineda ka meestel. Sagedaseim haigestumise risk on 60 kuni 70 aastastel meestel.

Peamised riskifaktorid on perekondlik eelsoodumus, vanus, geograafilised ja keskkonna eripärad, eelnev östrogeen- ja kiiritusravi ning ultraviolettkiirgus ja geneetilised haigused (Klinefelteri sündroom). Rinnavähi teket ei ole võimalik 100% ennetada.

Peamised kaebused on valutu, enamasti ühepoolne tükk või tihenemine rinnas, rinnanäärme piirkonna kortsud ja sissetõmbed (nn „apelsinikoor“), rinnanibu asendi muutus või sissetõmme, rinnanibu punetus või ketendus ning eritis nibust.

Uuringutena on kasutusel ultraheli ehk mammograafia, kompuutertomograafia, magnetresonatstomograafia, geneetilised uuringud ning vajadusel rinnanibu eritise uurimine.

Rinnavähi korral kasvajast haaratud rinnanääre eemaldatakse, lisaks kasutatakse metastaaside raviks kemo-, hormoon- ja kiiritusteraapiat.